Tere, Birgit!

Asun siis oma lubadust täitma. Tuleb selline natuke teoreetiline jutt.

Nagu kogu maailmas, nii ka Eestis arvati tantsimisel olevat tugev maagiline mõju ümbritsevale maailmale. Vanasti oli tants pidude ja lõbustuste lahutamatu osa, sest pühade tähistamine oli kohustuslik. Pidudel väljendati tantsimisega eelkõige rõõmu; seevastu kurbadel ja rasketel päevadel oli lõbutsemine ja tantsimine keelatud. Eestis kuuluvad kõige vanemate tantsuliikumiste hulka sõõr ja rida (ehk voor), kus liigutakse lihtsate sammudega. Juhttantsija või tantsupaar näitab teistele ette liikumissuuna või järgneva tegevuse.

 

Tantsude iseloom

Eesti rahvatantsudes puuduvad suured hüpped, käte-jalgade kiire ja vaheldusrikas tegevus. Keha hoitakse enamasti otse ning seda ei liigutata puusadest. Käsi ei tõsteta tavaliselt puusadest kõrgemale, tundmatud on erilist graatsiat ja painduvust rõhutavad liigutused. Tantsuvõtted on lihtsad ja loomulikud ega nõua erilist harjutamist.

 

Tantsud sõõris ja reas

Sõõr- ehk ringtantsus liiguvad kõik tantsijad ringis ühise keskpunkti ümber.


Voortantsus liigutakse reas juhttantsija järel.

 

Akrobaatilised ehk imiteerivad tantsud
Neis tantsudes sooritatakse hüppelisi liigutusi mingi vahendi (näiteks kepi, hobuselooga vms) abil. Peamiselt on need meeste tantsud.

 

 

Kontratantsud 

Kontratantsudele on iseloomulik tantsijate või paaride vastamisi asetus.

                


Paaristantsud

 

Labajalavalss
Tantsu nimi viitab tantsimisele täistallal, st kindlalt kahe jalaga maas.

 

Polkad
Meelelahutusliku tantsuna tõusis lõbus ja hoogne polka peagi labajalavalsi kõrvale, sest oma lihtsa ehituse ja hüpleva liikumise tõttu sai see tants eestlastele meelepäraseks.

Oeh, see kiri sai küll pikk. Ehk viitsisid ikka läbi lugeda. Tervita oma vendi.

Hansu pildid Facebookis olid nii vahvad. Ma ei teadnudki, et ka tema harrastab rahvatantsu.

Kui midagi veel teada tahad, küsi aga!


Anna