Tere jälle!
Nägin ajakirjas üht pilti Tirooli naisest ja tüdrukust rahvariietes. Neil olid täiesti ühesugused riided ja mõlemal oli põll ees!

 
Meil said täieliku piduliku rõivakomplekti neiud ja noormehed vanasti leeriks, millega tähistati täisealiseks saamist. Vallalise ja abielumehe rõivastuse vahel suurt erinevust polnud, küll aga tehti vahet neiu ja abielunaise, samuti abielunaise ja lese rõivastuse vahel. Neiud käisid peapaela või pärjaga, nende rõivastusest puudus põll. Abielunaisel pidi olema pea kaetud ja põll ees. Nii et lapsed põlle kanda ei saanud ega kanna seda ka tänapäeval rahvariiete juurde.

Ehted kuulusid pidulike rõivaste juurde, kuid neid võis leida ka igapäevase töörõivastuse juurest. Ehteid kui hinnalisi esemeid pärandati põlvest põlve emalt tütrele. Valged või värvilised klaas- või kivihelmed pandi juba väikestele tüdrukutele kaela. Veel tänapäevalgi on eriti uhked ja tähenduslikud setu naiste ehted: kesksel kohal on suur sõlg, millele lisandub palju hõberahadega keesid ja kette.

Minulgi on kaks sõlge: üks minu ema oma (viikingilaevaga) ja teine väike kuhiksõlg. Kui tahad näha pilte sõlgedest, siis sellelt aadressilt leiad neid palju. Tekst on keeruline, aga vaata pilte!
http://www.slideshare.net/hdc1/eesti-sled-kristiina-kurg-ekk-1-tarbekunsti-ajalugu

Anna