Rahvapillid ja pillimuusika

Rahvapillid ja nendega seonduv muusika on iga rahva kultuuri lahutamatu osa. Pill oli tähtis tööriist jahimehele või karjasele. Mõningaid pille kasutati metsloomade ja kurjade vaimude hirmutamiseks.
Pillimäng pakub inimesele lõõgastust ja esteetilist naudingut. Pill on tähtsate sündmuste saatjaks ning tantsumuusika tegemise vahendiks.

Rahvapillide liigid
a)    Puhkpillid
Puhkpillide valmistamiseks kasutati käepärast looduslikku materjali (puukoor, puit, pilliroog, savi, linnuluu, loomasarved, kõrred, putked, puulehed jne). Mõned neist pillidest olid vajalikud karjapidamisel ning neid tohtis kasutada ainult karja väljasoleku perioodil.


Torupill

Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.

Helinäide:  „Torupilli Jussi polka″ (Emmaste),

esitab Cätlin Mägi.

 

 

Roopillist on välja arenenud eesti kõige tuntum puhkpill – torupill.

 

Pasunad, sarved

Karjasarvi ja -pasunaid puhuti hommikul karjaga välja minnes ja õhtul koju tulles.Need valmistati puuoksast või -juurest.

 

 

Eesti lõõtspill

Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.

Sangaste polka, esitab Juhan Uppin


Eestisse jõudsid lõõtsad meremeeste ja kaupmeeste vahendusel üsna kiiresti. Esimesed pillid olid ühe või kahe nuppude reaga parema käe jaoks.

 

 

 

Akordion

Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.

„Kilutuka löss” (Vändra), esitab Tulikki Bartosik.

Esimesed akordionid jõudsid Eestisse 1920. aastate paiku meremeeste vahendusel Soomest, Rootsist ja Saksamaalt. Akordion on praegugi üsna populaarne pill, mida saab õppida ka muusikakoolides.

b)Keelpillid

Keelpillidest on Eestis enim mängitud erinevat tüüpi kandleid ja viiulit. Hiljem levisid üsna laialt ka kitarr ja mandoliin.

Kannel

Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.

„Esimene vanapagana torupillilugu” (Reigi),
esitab Elo Kalda

 

Kannel on kõige vanem keelpill Eestis. Selle vanuseks arvatakse olevat paar tuhat aastat. Väikekannel on puust (harilikult kuusest, harvemini männist, pärnast, kasest) õõnestatud, 6-7 keelega pill. Keeled valmistati hobusesaba jõhvist, lambasooltest või metallist. Uuemal kandlel on 20 kuni 30 keelt.

 

 

Viiul

Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.

„Unt aea taga – Isa luige lugu″,
esitavad Krista ja Raivo Sildoja

 

Viiul jõudis Eesti linnadesse 17. sajandil, maapiirkondadesse aga 18. sajandil. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude mängimiseks sobis viiul paremini. Viiuleid osteti, kuid enamasti valmistati neid kodus.
Tänapäeval on viiul üks populaarseimaid pille rahvamuusikas.

 

Kitarr, mandoliin
20. sajandi alguses levisid rahvalike pillidena kitarr ja mandoliin.

 

c) Müra- ja rütmipillid
Tuntuimad võtted nende mängimisel on löömine, raputamine ja kraapimine. Pille kasutati lauludele erksama rütmi andmiseks, näiteks jauram. Karjased hirmutasid mürapillidega öösel metsloomi, näiteks tirinui, käristi. Tavaline oli puust või plekist krapp ehk karjakell looma kaelas.

Parmupill

Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.

Polkad (Kullamaa, Tallinn),
esitab Cätlin Mägi

 

Parmupill pole küll otseselt löökpill, kuid tema põhimõte sarnaneb löökpillide omaga: heli tekitajaks on pilli materjal ise oma jäikuse tõttu. Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne-Eestis 19. sajandil.

Krista ja Raivo Sildoja „Kännulugu” (hiiu kannel ja parmupill):



Viimasel ajal on parmupill kogumas taas populaarsust, selle mängu saab õppida pärimusmuusika õppelaagrites ja Viljandi kultuuriakadeemias.
http://www.rahvamuusika.ee/?s=212