Sissejuhatus – rahvalaul
Muistsete eestlaste kultuuripärand on kandunud tänapäeva eelkõige rahvalaulude ja muistendite kaudu, mida laulsid ja jutustasid vanemad lastele. Muistsel ajal kuulusid laulud väga erinevate toimingute juurde – tööd, rituaalid, peod. Tänapäeval on lauludel rohkem meelelahutuslik roll.
Vanem rahvalaul (regilaul) erineb hilisemast rütmi, meloodia ja valdava ühehäälsuse poolest.
Umbes paarsada aastat tagasi hakkas regilaulude kõrval levima teistsuguse helikeele ja poeetikaga laulustiil.

Vanem rahvalaul (regilaul)
Regilaul väljendas inimeste tundeid ja mõtteid ning hõlmas kogu eesti talurahva eluolu ja mõttemaailma, saates inimest hällist hauani. Laulul arvati olevat võime mõjutada kõike – inimesi, nende töid ja tegemisi, loodust ja teispoolsust.

Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.



B: Miks eestlased vanasti laulsid? Elu oli ju niigi raske.
A: Just sellepärast lauldigi: laulmine oli inimlik vajadus end argisest erineval viisil väljendada.

 

Laulmine andis töötegemisel hoogu, sageli parema võimaluse koos tegutseda. Palju seostati laule loodusega. Samas otsiti laulukeeles väljendudes tuge elu teatud rasketel hetkedel, näiteks kurbuse- ja leinalaulud.

 

Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.


B: Millal eestlased laulsid?
A: Need olid väga erinevad olukorrad. Rahvalaulude uurijad on liigitanud laule peamiselt nende kasutuse järgi suurematesse rühmadesse. Saadan sulle ühe sellise koos laulunäidetega YouTube´ist. Oota natuke.


I. Kalendritähtpäevade laulud
•    mardi- ja kadrilaulud (mardilaul)



•    jõululaulud (jõululaul)


•    vastlalaulud
•    lihavõttelaulud
•    jaanilaulud
II. Pereeluga seotud laulud
•    pulmalaulud
•    laulud lapse sünni puhul
•    hällilaulud
•    lastelaulud
III. Tööd ja mitmesuguseid tegevusi saatvad laulud
•    karjaselaulud
•    viljakoristuse laulud
•    koduseid töid kajastavad laulud (töölaul - kodused tööd )


•    kiigelaulud (kiigelaul )


IV. Jutustavat laadi laulud loodusest ja inimsuhetest
V. Lüürilised laulud kodust ja lapsepõlvest

VI. Laulumängud – laulu saatel liiguti ringis või reas. Laulumänge tuntakse kõigist Eesti piirkondadest, mõni neist on populaarne tänapäevani, nagu „Kes aias?″.

Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti, aga ka Lääne-Eesti ja saarte laulud olid erinevad. Päris omapärane laul levis Kagu-Eestis Setumaal (Setomaal).

 

Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.


B: Räägi palun lähemalt, kuidas lauldi. Sa saatsid mulle nii palju toredaid, samas erinevaid laulunäiteid.
A: Kõige tavalisem on regilaulu laulmine eeslaulja ja koori vaheldumisega. Kaasalauljad ehk koor kordab eeslaulja partiid kas täpselt või seda veidi muutes. Kooslaulmine on oluliselt mõjutanud inimeste ühtekuuluvustunnet ja omavahelist suhtelist võrdsust. Hiljem on kooslaulmise ühiskondlik tähendus edasi kandunud meie koorilaulu ja laulupidude traditsioonis.


Laulu meloodia
Vanema rahvalaulu viisis kasutatakse tavaliselt kolme kuni kuut helikõrgust. Viisid on suhteliselt kitsa ulatusega. Regiviisides on aimatav eesti keele laskuv kõnemeloodia ja sõnaalguste rõhutamine. Viisid on ühehäälsed, mitmehäälsust esineb ainult Lõuna-Eestis.

Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.


B: Kas tänapäeval ikka veel lauldakse regilaule?
A: Jah, lauldakse nii regilaule kui ka uuemaid rahvalaule, mille meloodia on vägagi erinev.