KEVAD
Eesti rahvakalendris pole lihavõtted ehk munapühad mitte ainult kiriklik püha, vaid ka looduse ärkamise tähistamine. Algas valgem ja soojem aeg. Nii noored kui ka vanad pääsesid välja nelja seina vahelt. Peatselt algasid mitmesugused põllutööd, aga noored tähistasid kevade algust ka lihtsalt lõbutsemise ja rõõmutsemisega. Käidi suurel külakiigel kiikumas, kiigemäel tantsimas.
Tänapäeval on külakiiged veel ainult üksikutes kohtades. Linnainimesed aga kasutavad järjest valgenevat ja soojenevat aega jalutamiseks parkides, tehakse väljasõite loodusesse, keeratakse kasvõi paariks minutiks lihtsalt nägu päikese poole. Kevad jõuab ka tudengite hinge, mistõttu on nii mõnigi kord auditooriumid hõredavõitu.