Õpiobjektis vaadeldakse põgusalt eesti rahvakalendri tähtpäevi. Valitud on sellised tähtpäevad, mis olid kõige tähtsamad vanal ajal ja mida tähistavad ka tänapäeva eestlased. Mõned tähistamisviisid on säilinud, teised muutunud ja kolmandad hoopis uued. Kirjeldame ja näitame põhilisi tegevusi ja uskumusi ning sööke-jooke, mis olid nende päevadega seotud muiste, kuid on ka tänapäeval.
Eesti on küll väike riik, aga regionaalsed erinevus on suured. Seda on selgelt näha, kui võrrelda kas rahvariideid või näiteks rannarahva söögilauda ja kombeid sisemaa talumeeste söögiharjumuste ja tavadega. Kõnealuses materjalis on püütud leida seda ühisosa, mis iseloomustab meid kõiki.
Aastaring võib täis saada erineval ajal. Vaadates taimede kasvu, võib selleks olla sügisene roheluse koltumine. Kui otsustada päikese järgi, siis aeg, mil päike käib kõige madalamalt. Põllumehe aasta lõpeb siis, kui saagid on salves. Koolilapsel siis, kui algab suvevaheaeg. Paljude jaoks alustab uut aastaringi kevad oma esimeste roheliste rohulibledega.
Eestis on neli aastaaega: talv, kevad, suvi ja sügis.

      

 

The information in English about seasons in Estonia you can find here:

http://eestikultuurist.ut.ee/rahvakalender/index.php/en/sissejuhatus-introduction